HETKED: APOLOOGIA KADUVALE AJALE

Ray Bradbury „Võilillevein“ Paradiis, 2023 Tõlkinud Laine Hone „Ma olen tõepoolest elus!“ tõdeb Douglas Spaudling pärast väikevend Tomiga madistamist, endal näpud mürgeldamisest värisemas ning roostene veremaitse suus. „Varem ma seda ei teadnud, või kui teadsingi, siis ei mäleta!“. Nõnda kõlab Ray Bradbury 1957. aastal esmakordselt päevavalgust näinud romaani „Võilillevein“ 12-aastase peategelase tõdemus. Mõistmine elamisest kui […]

Loe veel

POSTHUMANISTLIK AEGRUUM RUTH OZEKI ROMAANIS “A TALE FOR THE TIME BEING“

Kui lühidalt üritada kirjeledada aega ja ruumi Ruth Ozeki teoses “A Tale for the Time Being”, siis võiks selleks sobida väljend “poorne” – aeg ja ruum on Ruth Ozeki teoses poorse iseloomuga. Poorsust mõistetakse kui mahutavuse (või tühjuse) mõõtühikut, mille abil on väljendatakse tühja (veel täitmata) ruumi kogust materjalis ning mis on võimalik tänu varjatud […]

Loe veel

Süüdatud tähed, süütud tähed

Olga Tokarczuk „Aja oma atra läbi koolnute kontide” Hendrik Lindepuu kirjastus, 2020 Tõlkinud Hendrik Lindepuu Arvustus pälvis Värske Rõhu kriitikakonkursil teise koha. Olga Tokarczuki viimane eesti keeles ilmunud teos „Aja oma atra läbi koolnute kontide” on ühelt poolt jätk Tokarczukiga kaasaskäiva maagilist realismi kätkevate teoste jadale, ent samas ka selle maagilisuse lõhkumine. Kõik üleloomulik, mille […]

Loe veel

Väljendamatust siirusest

Loomingu Raamatukogu täitis 2019. aasta alul olulise (post)modernse tõlkekirjanduse tühimiku, kui kaante vahele sai Aet Variku suisa erakordses tõlkes David Foster Wallace’i “Teatavate piiride poorsusest”. Tegemist on õnnestunud valikuga (ühtekokku 14 lugu) Wallace’i lühiproosakogumikust “Lühikesed intervjuud ilgete meestega” (“Brief Interviews with Hideous Men”, 1999), mille fragmenteerunud olemus ei takista tunnetamast kirjaniku jaoks läbivalt olulisi moraalseid […]

Loe veel

Oma kultuur – see on südameküsimus

Loomingu Raamatukogu sai hiljuti täiendust Rainer Maria Rilke kahe novelliga kogust “Kaks Praha lugu”. Varasemalt on Loomingu Raamatukogu avaldanud Rilke sulest “Armastusest” (LR 2007, nr 23/24), “Kirjad noorele luuletajale; Luuletusi” (LR 1995, nr 13) ja “Malte Laurids Brigge ülestähendused” (LR 1989, nr 32-35). Seejuures on märkimisväärne, et ligemale kolme aastakümne jooksul eesti keeles ilmunud Rilke […]

Loe veel

Lubage mul näida õnnetu

Herman Melville’i võib pidada autoriks, kelle nime teatakse vähem kui tema magnum opust. Leiab ju “Moby Dicki” tihti erinevate “parimate-raamatute-nimistutest” asetatuna kõrgetele positsioonidele. Bob Dylan on seda nimetanud kolme parima raamatu hulka. Led Zeppelin on pühendanud sellele eraldi loo. “Moby Dickist” on tehtud lugematu arv erinevaid filmiadaptsioone. Ometi tundub mulle, et kirjanikuhärra on ise jäänud tavalugejale […]

Loe veel

Äraspidine Bel-Ami

Pikalt mõtlesin, et mis põhjusel pealkirjastas Ljudmila Ulitskaja oma seni eelviimase eesti keeles ilmunud teose pealkirjaga “Siiralt teie Šurik” (tõlkinud Ilona Martson). Teose pealkirja tõlkimine on sedapuhku olnud üheselt mõistetav, kuivõrd teose inglisekeelne pealkiri kannab nime “Sincerely yours, Shurik” ning teose originaalpealkiri on “Искренне Ваш Шурик“. Sellist väljendit kasutatakse ju üldjuhul kirja lõpus väljendamaks austust […]

Loe veel

Libris loeb #1 – Jaanuar 2019

Uuel aastal proovime teieni tuua ka oma blogi vahendusel mõned uued rubriigid. Üheks neist saab olema “Libris loeb”, milles võtame lühidalt luubi alla meie poolt antud ajaperioodil läbi loetud teosed. Rubriigi sageduseks saab eelduslikult üks postitus kuus ning selle käigus võtame lühidalt kokku teosed, mis möödunud kuul meie kirjutuslaualt leida võis. Igor Kotjuh “Kius olla […]

Loe veel