Oma kultuur – see on südameküsimus

Loomingu Raamatukogu sai hiljuti täiendust Rainer Maria Rilke kahe novelliga kogust “Kaks Praha lugu”. Varasemalt on Loomingu Raamatukogu avaldanud Rilke sulest “Armastusest” (LR 2007, nr 23/24), “Kirjad noorele luuletajale; Luuletusi” (LR 1995, nr 13) ja “Malte Laurids Brigge ülestähendused” (LR 1989, nr 32-35). Seejuures on märkimisväärne, et ligemale kolme aastakümne jooksul eesti keeles ilmunud Rilke tekstid on eestindanud Tiiu Relve (väikese erandiga “Kirjad noorele luuletajale; Luuletusi”, mille Relve tõlkis kahasse Ain Prosaga). “Kahest Praha loost” esimene on “Kuningas Bohusch,” millele käesolev tekst keskendubki. 

Novelli eessõnas annab Rilke teosele lugemisjuhendi – tegemist on minevikuga, mille sündmustik on ilmumise hetkest temast endast juba kaugel. Lisaks toob kirjanik välja, et ilmumise hetkel kirjutaks ta teksti hoopis teisiti või jätaks suisa kirjutamata. Novell ilmus esmakordselt 1899. aastal ning tegemist oli noore Rilke (sündinud 4. detsember 1875) esimese novelliga – ilmumise hetkel oli kirjanik 24, kuid väidetavalt pani Rilke teksti kirja, kui oli ta oli 21. Rilke, kes kogus peamiselt tuntust kui luuletaja, on oma novellis pühendanud aega oma päritolule ning juurtele.

IMG_20200805_195139Teose sündmustik rullub lahti Austria-Ungari Keisririigi koosseisu kuuluvas Prahas, mis oli riigi lagunemise hetkeks Esimese Maailmasõja järel elanike arvu poolest keisririigi suuruselt teine linn jäädes üksnes alla Viinile. Seega on teose ajaline-ruumiline kontekst soodne mõtestamaks teise riigi koosseisu kuuluva riigi ja rahva omariiklikke püüdlusi koos natsionalistlikke ilmingutega.

Rilke, keda ennast võib määratleda pigemini kui kosmopoliiti – elas mees nii Prantsusmaal, Itaalias ning Venemaal – otsustas lahata ideid, mis esmapilgul ei tundu kuuluma tema mängumaale. Ometi on Rilke avanud oma mõtteid natsionalistlike ilmingute suhtes ning sõnanud, et nii nagu inimene peab õppima kõigepealt endaga hakkama saama enne kui ta hakkab teiste pärast muret tundma, on samasugune faas ka riikidel. Need peavad esmalt läbi käima natsionalistliku faasi ning üksnes seejärel saavad nad mõtlema hakata teiste riikidega ühinemise peale (Massimo Verdicchio, Robert Burch. Between Philosophy and Poetry: Writing, Rhythm, History). Olles tutvunud Nietzsche kirjutistega Itaalia rahvuslikust hingest, võisid Rilkele mingil hetkel sümpatiseerida tolle rahvusromantilise nähtuse ilmingud, mida suutsid erinevates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides tekitada nende karismaatilised liidrid, on siiski ebatõenäoline, et Rilke kirjutas ennast novelli sisse Kuningas Bohuschina.

Bohusch, pilkava hüüdnimega Kuningas, on kindlasti teose keskseim karakter, kes valmistub terve novelli vältel palavikuliselt riiklikult tähtsaks ülesandeks, milleni välja ei jõuta. Vaatamata sellele, et Bohusch teeb teose vältel läbi muljedavaldava enesearengu, jõudes kohviku nurgas üksi vaikivast küürakast poliitiliselt ning kultuuriliselt aktiivse ning sõna sekka öelda tahtva isiksuseni, on selles ometi midagi karikatuurset. Ühes episoodis otsib Bohusch tulihingeliselt kaasmaalast, kellele selgitada, et “elu, kuigi sellel on ka oma halvad küljed, on üldiselt siiski täiesti suurepärane, et tšehhid on patriootlik ja suurepärane rahvas ning Praha linn – linn, mille kõrval teist samasugust ei leidu”. Ometi ei soovinud teda keegi kuulata. Teda ei soovinud isegi kuulata üliõpilane Režeki poolt agiteeritud natsionalistliku liikumise liikmed, kes ajasid Bohuschi keldri pimedates katakombides hämaraid tegusid, mis päevavalgust ei kannatanud.

Õieti jääb Rilke maalitud Bohuschi tegelaskujust mulje, justkui viibiks viimane neljakümnekraadilises palavikus või deliiriumis, mis ei luba tal rahulikul kombel teda ümbritsevat olustikku hinnata. Tegelaskuju poolest ilmub mu ettekujutusse Oskar Kallise (Andrus Kivirähk “Sinine sarvedega loom”) ja Franz von Gerlachi (Jean-Paul Sartre “Altona vangid”) tükkidest kokku pandud lego-mees.

Oskar Kallisest tuleb võtta tema käitumine reaalsuses enne, kui ta läbi müstilise portaali Kalevipoja-maale rändama sattus – see on ka tema kinnisidee tabada Manala neiu ning püüda ta enda pildile ning sellest johtuv ükskõiksus teda ümbritseva reaalsuse vastu. “Ja ehk kohtan ma Manalas ka sinist sarvedega looma. Temasugused võivad seal elutseda küll ja häälitseda nagu kirikukell,” on kirjas Kivirähki romaani viimastel lehekülgedel. Mulle tundub, et ka Bohusch otsis (ootas) palavikuliselt oma sinist sarvedega looma – olgu selleks oma riik või kultuur – millega kohtumiseks ta kõike unustavalt terve novelli vältel ette valmistus.

Frantz von Gerlachi tükk Bohuschis väljendub milleski, mida ütles üliõpilane Režek meie Kuningale. Järgnevast lausest sai põhjus, mis sütitas Bohuschis leegi justkui Oskar Kallis oleks kohtunud Manala neiuga. Rezek sõnas: “Kui te mõistlik olete, võib rahval teid veel kunagi vaja minna.” Iseenesest on tegemist täiesti süütu lausega. Ometi sai sellest terve Bohuschi eksisteerimise kvintessents. Kogu järelejäänud novelli vältel valmistub Bohusch selleks, et rahval läheb teda vaja. Või isegi mitte selleks, et rahval läheb (ka) teda vaja, vaid et rahval läheb justnimelt ning ainuüksi teda vaja. Frantz von Gerlach tegeles suurema osa “Altona vangides” saksa rahva lunastamiseks enda kohtukõne ettevalmistamisega, millega soovis kaitsta ning õigustada sõjas lihtsate sõdurite poolt toime pandud kuritegusid justkui puudunuks neil õigus valida. Bohusch küll ei lange nii sügavale reaalsuse eitamisse, kui seda tegi Frantz, kuid ka tema tegevus on suunatud üksnes oma tegevuse õigustamisele, mis talle endale näis ilmselt ka mõneti paratamatu.

Rainer_Maria_Rilke,_1900
Rainer Maria Rilke

Ja tegelikult ei ole “Kuningas Bohusch” midagi muud, kui aja peegel. Teose põhimotiiviks on tšehhi haritlaskonna vahel aset leidvad lahkhelid ning pinged seoses saksa mõjudega nii kultuuri- kui ka ühiskonnaelus. See oli olustik, milles noor Rilke üles kasvas – Austria-Ungari keisririigi eliidi valitsevaks keeleks oli saksa keel ja saksa vähemus domineeris nii majandus- kui kultuurielu. Sel samal põhjusel väljendab Bohusch, see vana küürakas, midagi palju enamat kui reaktiivset ideoloogiat. Bohusch esindab tervet tšehhi rahvast, kes on olnud sunnitud vaikides nurgas istudes jälgima, kuidas on korrektne Hamletit mängida nii, nagu teevad seda suured germaani näitlejad (“Miks pajatavad nad meile idamaadest ja ristisõdadest ja pimedast keskajast? See on kunstiküsimus, ütlevad nad. Ei, ütlen mina – see on südameküsimus. Ei ole juhus, et neile nood kauged asjad “istuvad” ja lähedastel, tuttavatel aegadel ei ole neile midagi öelda. Nad on lihtsalt võõtad.“). Rilke on seejuures kultuuriruumide vahel asetleidvad pinged valanud mõnusalt igapäevasesse vestlusesse (“Ta kulistas konjaki alla ja ütles grimassitades, samal ajal ennast käte toel püsti ajades ja akna juurde astudes: “[Patek Bohuschist] Ja tead sa, mida ta endale lubab? Ta vaidleb vastu. Sa kuulsid õigesti, ta vaidleb vastu. Ja mitte ainult seda, ta ka solvab mind. Tal jätkub häbematust mind solvata.”“.

Oma vormilt on tegemist mõneti hektilise tekstiga – olustiku vahetused on pigem viimistlemata, mistõttu on oht, et lugejal läheb sündmustikuga seotud hüpete tegemiseks natukene aega. See omakorda teeb mõningase karuteene lugemise rütmile, mis kulgeb tõusude ja mõõnadega. Teksti kõla on nauditav ning Rilke luulelisus on säilinud ka eesti keelses tõlkes (“Südames on alati see kõige salajasem saladus, ja vaadake, nendes vanades majades on nii palju salajast. Pean seda teile ütlema, Rezek, sest teie olete maalt pärit ega teada seda võib-olla. Aga seal on vanu kabeleid, Jeesus, ja mis iganes kummalisi asju. Pilte ja ampleid ja terveid kaste, Rezek, ma ei valeta, terveid kaste täis kulda.”). Loomingu Raamatukogu on täienenud väärt lugemisvaraga ja rõõm on, et Rilke maht eesti keeles aina kasvab.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s