Väljendamatust siirusest

Loomingu Raamatukogu täitis 2019. aasta alul olulise (post)modernse tõlkekirjanduse tühimiku, kui kaante vahele sai Aet Variku suisa erakordses tõlkes David Foster Wallace’i “Teatavate piiride poorsusest”. Tegemist on õnnestunud valikuga (ühtekokku 14 lugu) Wallace’i lühiproosakogumikust “Lühikesed intervjuud ilgete meestega” (“Brief Interviews with Hideous Men”, 1999), mille fragmenteerunud olemus ei takista tunnetamast kirjaniku jaoks läbivalt olulisi moraalseid […]

Loe edasi "Väljendamatust siirusest"

Oma kultuur – see on südameküsimus

Loomingu Raamatukogu sai hiljuti täiendust Rainer Maria Rilke kahe novelliga kogust “Kaks Praha lugu”. Varasemalt on Loomingu Raamatukogu avaldanud Rilke sulest “Armastusest” (LR 2007, nr 23/24), “Kirjad noorele luuletajale; Luuletusi” (LR 1995, nr 13) ja “Malte Laurids Brigge ülestähendused” (LR 1989, nr 32-35). Seejuures on märkimisväärne, et ligemale kolme aastakümne jooksul eesti keeles ilmunud Rilke […]

Loe edasi "Oma kultuur – see on südameküsimus"

Lubage mul näida õnnetu

Herman Melville’i võib pidada autoriks, kelle nime teatakse vähem kui tema magnum opust. Leiab ju “Moby Dicki” tihti erinevate “parimate-raamatute-nimistutest” asetatuna kõrgetele positsioonidele. Bob Dylan on seda nimetanud kolme parima raamatu hulka. Led Zeppelin on pühendanud sellele eraldi loo. “Moby Dickist” on tehtud lugematu arv erinevaid filmiadaptsioone. Ometi tundub mulle, et kirjanikuhärra on ise jäänud tavalugejale […]

Loe edasi "Lubage mul näida õnnetu"

Äraspidine Bel-Ami

Pikalt mõtlesin, et mis põhjusel pealkirjastas Ljudmila Ulitskaja oma seni eelviimase eesti keeles ilmunud teose pealkirjaga “Siiralt teie Šurik” (tõlkinud Ilona Martson). Teose pealkirja tõlkimine on sedapuhku olnud üheselt mõistetav, kuivõrd teose inglisekeelne pealkiri kannab nime “Sincerely yours, Shurik” ning teose originaalpealkiri on “Искренне Ваш Шурик“. Sellist väljendit kasutatakse ju üldjuhul kirja lõpus väljendamaks austust […]

Loe edasi "Äraspidine Bel-Ami"

Libris loeb #1 – Jaanuar 2019

Uuel aastal proovime teieni tuua ka oma blogi vahendusel mõned uued rubriigid. Üheks neist saab olema “Libris loeb”, milles võtame lühidalt luubi alla meie poolt antud ajaperioodil läbi loetud teosed. Rubriigi sageduseks saab eelduslikult üks postitus kuus ning selle käigus võtame lühidalt kokku teosed, mis möödunud kuul meie kirjutuslaualt leida võis. Igor Kotjuh “Kius olla […]

Loe edasi "Libris loeb #1 – Jaanuar 2019"

Bestsellerite retrospektiiv

Tutvusin ükspäev Yuval Noah Harari teoste müüginumbritega ning samuti tema teoste olukorraga menukite (bestsellerite) nimekirjas. Eelkõige vaatasin  The New York Timesi nimekirjasid, kuna see on pikka aega olnud taoliste nimekirjade võrdkuju. Siinkohal tuleb vahele märkida, et The New York Times (NY Times) avaldas esmakordselt taolise menukite nimekirja juba aastal 1942 ning toona platseerus esikohale A.J Cronini […]

Loe edasi "Bestsellerite retrospektiiv"

Ood sõprusele ja kasutatud raamatutele

Kui Helene Hanffi teos “84, Charing Cross Road” 1970. aastal avaldati, siis ei osanud ilmselt kirjadaam isegi ennustada millise menu osaks kõnealune veste saab. Tänasel päeval on teosest kujunenud tõeline piibel igale kirjandussõbrale, mis oma pühas lühiduses ehib igat raamaturiiulit.  Teose sündmustik vältab ligikaudu kaks kümnendit, saades alguse 1940ndate aastate lõpul ning kestes kuni varaste […]

Loe edasi "Ood sõprusele ja kasutatud raamatutele"

Jean-Christophe Grangé – “Reisija” (1/2)

Jean-Christophe Grange sündis 1961. aastal Pariisi läänepoolses eeslinnas Boulogne-Billancourt’is. Grange on ajakirjanik, kirjanik, stsenarist, keda on korduvalt nimetatud ka Prantsuse Stephen King’iks, ilmselt on põhjuseks asjaolu, et tegemist on maailma loetuima prantsuse põnevuskirjanikuga. Siiski ei tasu Stephen King’i ja Jean-Christophe Grange’i vahel liigselt paralleele tõmmata, kuna tegemist on kahe küllaltki erineva kirjanikuga, kelle stiilid erinevad […]

Loe edasi "Jean-Christophe Grangé – “Reisija” (1/2)"