CIXIN LIU “THE DARK FOREST”

Nüüd lõpuks on aeg jõudnud nii kaugele, et tuua teieni triloogia teise osa ülevaade. Olgu algatuseks kohe öeldud, et pettuma ei pidanud ka seekord ning tegemist on taaskord tõelise meistriteosega. Küll aga tooksin välja, et tõlge ei olnud teise raamatu puhul nii “voolav” kui esimese puhul (esimese osa tõlkis Ken Liu, teise osa Joel Martinsen). Ärge saage valesti aru, tegemist ei olnud kindlasti mitte halva tõlkega, kuid Ken Liu’l õnnestus ka tõlkes tekst nii edukalt voolama saada, et seda olekski keeruline üle trumbata. Seoses sellega on rõõm teatada, et triloogia kolmanda osa on tõlkinud samuti Ken Liu, mistõttu isiklikult ootan väga selle raamatu lugemist.

darkforest
“The Dark Forest” kaanekujundus

Esimene osa lõppes sellega, et Trisolarise laevastik seadis suuna planeet Maa poole eesmärgiga leida siit endale uus elupaik. Põhjuseks seesama esimese raamatu motiiv – nende endi koduplaneet vaevleb kolme keha probleemi käes.

Teise osa peategelasteks igas mõttes kujunevad Wallfacerid. Kuid kellega on tegemist? Wallfaceri staatus loodi ÜRO resolutsiooniga neljale inimesele – Bill Hines, Manuel Rey Diaz, Frederick Tyler ja Lou Ji. Neist viimane on teose tõeline protagonist. Wallfacerite näol on tegemist isikutega, kellele anti eriline staatus kasutamaks piiramatut ressurssi, et töötada välja plaan Maa päästmiseks. Seejuures pidi nad tegutsema iseseisvalt ning oma tegelikke plaane ei tohtinud nad kellelgi paljastada.

Miks ei tohtinud? Sellepärast, et Trisolarised oli Maa peale saatnud nn. sophonid. Seda on isegi keeruline panna sõnadesse, millega on sophonite  näol tegemist, kuid kui väga pealiskaudselt seletada, siis on tegemist väikeste osakestega, mis saavad aru inimeste keelest ning vahendavad neid Trisolarisele. Ainuke, millega sophonid hakkama ei saa, on inimeste mõtete lugemine. Seega võiks öelda, et tegemist on spioonidega, kelle ainsaks eesmärgiks õpetada planeet Maa elanike käitumist Trisolari elanikele ning paljastada inimeste plaanid seoses peadselt ees seisva lahinguga. Kuid mitte vähem tähtis on nende roll teostades sabotaaži inimeste teadustööle. Sophonite võimuses on manipuleerida uurimistulemustega ning saboteerida sellega tehnoloogiline areng Maal.

Kuid et mitte liigselt detailidesse laskuda liigume edasi.

Cixin Liu on oma teosesse toonud mitmeid huvitavaid kontseptsioone seoses inimeste moraaliga. Näiteks loob ta olustikku sellise mõiste ümber nagu “escapism“, mis nagu grammatiliselt järeldada võib, tähendab pääsemise otsimist. Konkreetses tähenduses siis teatud inimeste evakueerimisvõimaluse otsimist teisele planeedile, et vältida inimkonna hävingut. Selle mindseti tunnistab aga ÜRO resolutsiooniga 117 illegaalseks.

Sarnane on lugu “defeatismiga”. Selle näol on tegemist inimeste mõttelaadiga, et eelseisvas lahingus tuleb inimkonnal vastu võtta kaotus. Et see on paratamatu. Ka sellise meeleseisundi ja mõttemalli omamine ning levitamine on kuritegu inimkonna vastu. Muuseas, selle vastu võitlemine on samuti teose üks kandvaid teemasid.

Yan, everything has an ending. The sun and the universe will die one day, so why should humanity believe that it ought to be immortal?

Kaks aastat pärast Wallfacerite töö alustamist ilmub aga välja esimene Wallbraker. Jah, tõepoolest, Wallbrakeri näol on tegemist “koodimurdjaga”. Igale Wallfacerile määrati vastasjõudude poolt Wallbraker, kes pidi tema plaani avastama ning selle avalikuks tegema. Kord avalikuks saanud, teab seda ka Trisolarise elanik ning plaan kaotab oma eesmärgi.

The Wallbreakers’ mission is to analyze the Wallfacer’s open ad clandestine actions, whit the help of the sophons, and decipher the true nature of their strategic aims as early as possible.

Muuseas, tuleviku inimestel on võime minna talveunne (to hibernate). Sestap kätkeb antud teos ka niivõrd kiirelt tavamõistes suuri ajavahemikke. Seda võimalust kasutab ka peategelane Luo Ji. Tema, mõelnud välja ja teostanud oma plaani Maa päästmiseks, “uinus” paarisajaks aastaks. Kui ta üles äratati, oli maailma tundmatuseni muutunud.

Maad oli vahepeal tabanud sotsiaalne kokkuvarisemine (The Great Ravine). Populatsioon on langenud 8,3 miljardilt inimeselt 3,5-le miljardile. Eelkõige sellepärast, et aastakümneid elasid inimesed Maal ainult sõja ootuses ja kartuses ning kogu vaba ressurss suunati selleks ettevalmistumiseks. Unustati ära inimlikud väärtused.

No matter what the future might bring, the present is the most important. Make time for civilazation, make time for life.

Seda kõike on väga keeruline “lihtsalt niisama” mõista. Ometi, võttes kätte selle raamatu, on väga lihtne mõelda end situatsiooni sisse. Oleks patt väita, et tegemist on helge teosega. Otse vastupidi – teoses on väge mitmeid morbiidse alatooniga mõtteid, mis jäävad kummitama. Kuid tähtis on see, et need mõtted on avatud teise nurga alt. Need pole presenteeritud kui maailmaga-on-lõpp-ja-sinna-ei-saa-midagi-teha mõtted. Kõigile väidetele on otsitud nii põhjus kui ka põhjendus.

Cixin Liu on visandanud väga ehtsad probleemid, mille algushetkeks ongi tänane päev. Väga mitmed mõtted kõlavad prohvetlikena. Kahjuks on neile objektiivset hinnangut hetkel raske anda, kuid aeg annab arutust.

Darkness. Before the darkness there was nothing but nothingness, and the nothingness was without color. Nothing was in the nothingness. Darkness at least meant that there was space.

Teoses leiab kajastamist ka väga lai ampluaa erinevaid inimtüüpe. Ja seda nii mõneski mõttes teises perspektiivis kui traditsiooniliised liigitused. Põhjus selleks on äärmiselt lihtne – inimesed on seismas silmti tsivilisatsiooni lõpuga. Selline teadmine toob iseenesest esile palju uusi (tumedaid, seni avastamata) tahke inimeste psüühikas ning käitumises. See omakorda muudab keeruliseks inimsuhted kui sellised. Vähe on neid kelle peale saab kindel olla ning keda usaldada. Vähe on ka neid, kelle mõtteid sa arvad end teadvat. Sestap on seda teost võimalik käsitelda ka kui sotsioloogilist uurimust suunaga tulevikku.

Mu eesmärgiks ei ole selle postituse toel anda edasi kõike tähtsat, mis raamatus toimus. Ma tahtsin teile näidata ära mis on selle teise osa (terviku) taga ning mis jõud seda on suunamas. Ma usun, et saite selle kirjelduse abil enamvähem aimu, millega on tegemist. Kuigi ma võiks kirjutada veel mitmeid lehekülgi (uskuge mind, ma ei reetnud hetkel peaaegu ühtegi teose kõige mahlakamat episoodi), siis endiselt ma soovin jätta teile avastamisrõõmu ning kui soovite kunagi teost arutada, siis olen selleks rõõmuga valmis.

Lugemiseni!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s